MITTETULUNDUSÜHING POLITSEITEENISTUJATE AMETIÜHING
PÕHIKIRI
I. Üldsätted
1. Mittetulundusühingu (edaspidi ÜHING) nimi on Politseiteenistujate Ametiühing.
2. ÜHING on Eesti politseiteenistujate vabatahtlik ühendus, mis on asutatud “03“ aprillil 1999a Tallinnas toimunud asutamiskoosolekul.
3. ÜHINGU asukoht on Eesti Vabariik Tallinn.
4. ÜHING on mittetulundusühinguna eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, asutamislepingu otsustest ja käesolevast põhikirjast.
5. ÜHING võib omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, tal on iseseisev bilanss, oma pangaarve, pitsat ja sümboolika.
6. ÜHING vastutab oma kohustuste täitmisel kogu oma varaga.
II. ÜHINGU tegevuse eesmärgid
7. ÜHINGU tegevuse eesmärgiks on oma liikmete teenistusalaste, majanduslike ja neist tulenevate sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ja kaitse, nende ühendamine töövõime ja sotsiaalse aktiivsuse tõstmiseks ja kogemuste vahetamiseks.
8. Oma eesmärkide saavutamiseks ÜHING:
8.1. aitab organiseeruda kõigil politseiteenistujatel;
8.2. esindab oma liikmete huve suhetes politsei juhtkonnaga
8.3. esindab oma liikmete huve riigi- ja omavalitsuse asutustes ning kohtus;
8.4. taotleb oma liikmete teenistustingimuste parandamist ning palga suurendamist vastavalt elukalliduse, kvalifikatsiooni, tehtava töö keerukuse või vastutuse tõusule;
8.5. võimaldab ise või korraldab oma liikmetele õigusabi töö-ja teenistusalastes probleemides, võimalusel tasub osaliselt või täielikult liikme õigusabikulud;
8.6. korraldab ja vahendab oma liikmetele koolitust;
8.7. organiseerib oma liikmetele vaba aja veetmise üritusi;
8.8. annab välja trükiseid;
8.9. vajadusel abistab osakondi nende tegevuses
8.10. organiseerib koostööd välisriikide ja rahvusvaheliste politsei ametiühingutega;
8.11. võimaluse korral annab liikmetele materiaalset toetust ÜHINGU või tema osakonna juhatuse otsusel.
9. ÜHINGU põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
III. Liikmelisus
10. ÜHINGU liige on füüsilisest isikust politseiteenistuja (politseiametnik või muu politseiasutuses töötav riigiteenistuja), politseile tugiteenuseid osutava asutuse töötaja, politseikadett või pensionär, kes on avaldanud soovi kuuluda ÜHINGUSSE ja täidab liikmeks olemisega kaasnevaid põhikirjalisi kohustusi. ÜHINGU liikme politseiasutusest töölt või teenistusest vabastamise korral säilib tema soovi korral liikmestaatus ÜHINGUS.
11. ÜHINGU liikmelisus on seotud liikmemaksuga. ÜHINGU liikmemaksust on vabastatud liige, kes on töötu, mittetöötav pensionär või lapsehoolduspuhkusel olev lapsevanem.
12. ÜHINGU liikmeks astumine ja ÜHINGUST välja astumine toimub ÜHINGU või osakonna juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel. Liikmestaatus tekib avalduse esitamisele järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast ja lõpeb avalduse esitamise päevale järgneva kalendrikuu esimesest kuupäevast.
13. ÜHINGU juhatus võib algatada liikme ÜHINGUST väljaheitmise küsimuse ning liikme ÜHINGUST oma otsusega välja heita, kui ta:
14.1 ei tasu kolme kuu jooksul ettenähtud liikmemaksu või
14.2 ei täida käesolevat põhikirja või
14.3 on oma tegevusega kahjustanud ÜHINGU mainet.
14. Liikme ÜHINGUST välja heitmise otsus võetakse vastu juhatuse otsustusvõimelisel koosolekul lihthääleenamusega.
15. ÜHINGUST välja heitmine toimub juhatuse sellekohase otsuse vastuvõtmise päevast. Liikmemaksu maksmise kohustus ÜHINGUST välja astumise või välja heitmise korral lõpeb liikme välja arvamise päevale järgneva kalendrikuu esimesel kuupäeval.
16. Isikul, kelle liikmelisus ÜHINGUS on lõppenud, ei ole õigust ÜHINGU varale.
17. Liikmelisust ÜHINGUS ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus ÜHINGUS lõpeb.
IV. Liikmete õigused ja kohustused, liikmete esindamise kord
19. ÜHINGU liikmel on õigus:
19.1. osa võtta (Esindajate) üldkoosolekust;
19.2. valida ja olla valitud ÜHINGU juht- ja kontrollorganitesse;
19.3. teha ÜHINGU juht-ja kontrollorganitele ettepanekuid kõigi nende tegevusalasid puudutavate küsimuste kohta;
19.4. saada teavet ÜHINGU tegevuse kohta;
19.5. astuda ÜHINGUST välja;
19.6. saada õigusabi töö- ja teenistusalastes küsimustes ning kaitset kohtus;
19.7. taotleda õigusabi muude töö või teenistusega seotud probleemide korral;
19.8. saada abi töö väärtusele vastava töötasu, puhkuse, tööaja, tervislike ja ohutute töötingimuste tagamiseks;
19.9. taotleda erandlike juhtumite korral ÜHINGU või osakonna juhatuselt materiaalset toetust.
20. ÜHINGU liige on kohustatud:
20.1. täitma ÜHINGU põhikirja ja ÜHINGU juhtorganite seaduspäraseid otsuseid;
20.2. õigeaegselt tasuma liikmemaksu 1% kogu oma töötasult va pensionär, kes maksab 1 kord aastas liikmemaksu 12€;
20.3. osutama igakülgset abi ja toetust ÜHINGU tegevuse edendamisel;
20.4. valituna ÜHINGU juht- või kontrollorganitesse täitma temale pandud ülesandeid.3
21. Liikmete esindamine ÜHINGU poolt toimub vastavalt ametiühingute seadusele ja käesolevale põhikirjale.
V. Struktuur, juhtimine ning pädevus
22. ÜHINGU struktuuriüksuseks on osakond (ametiühinguorganisatsioon), mille võib moodustada, kui ÜHINGU liikmeks on vähemalt 10 ühes regioonis töötavat isikut. Regioon kattub prefektuuri tööpiirkonnaga, välja arvatud keskosakonna puhul mille liikmeteks on isikud, kes ei tööta prefektuurides. Eraldi osakonna võivad moodustada sisekaitselises õppeasutuses või kesküksustes töötavad politseiteenistujad.
23. Osakonna asutab ÜHINGU juhatus otsusega ja teavitab sellest kirjalikult politseiasutust.
24. Osakond juhindub oma töös ÜHINGU põhikirjast.
25. ÜHINGU osakond võib omada kirjaplanki ning on iseseisev oma pädevuse piires.
26. Osakonna tööd juhib juhatus või usaldusisik, kes lähtub oma töös osakonna üldkoosoleku ning ÜHINGU Esindajate üldkoosoleku, volikogu ja juhatuse otsustest. Juhatuse valimine on kohustuslik, kui osakond koosneb rohkem kui 20 liikmest. Igal osakonna juhatuse liikmel on õigus teostada põhikirjaga osakonna juhatuse pädevusse antud toiminguid.
27. Usaldusisik, kes on ühtlasi juhatuse esimees, ja juhatus valitakse osakonna üldkoosolekul.
28. ÜHINGU osakonna üldkoosolek:
28.1. kavandab osakonna tegevussuunad ja eelarve;
28.2. valib kuni 6-liikmelise usaldusisikute kogu ja revidendi(d) 3-aastase volituste tähtajaga;
28.3. kuulab ja arutab usaldusisikute kogu ja revidendi (revidentide) aruannet osakonna tegevusest ja annab osakonna tööle hinnangu;
28.4. delegeerib esindajad ÜHINGU Esindajate üldkoosolekule ja volikogusse 3 aastaks;
28.5. kuulab ja arutab informatsiooni ÜHINGU tegevusest;
29. Osakonna üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aasta jooksul või vähemalt 1/10 osakonna moodustavate liikmete või revidendi nõudmisel.
30. Osakonna üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb vähemalt 50% liikmeid. Üldkoosolek võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega.
31. ÜHINGU osakonna usaldusisikute kogu:
31.1. jälgib EV seaduste ja muude õigusaktide, kollektiivlepingu ning ÜHINGU põhikirja ja otsuste täitmist;
31.2. peab politseiasutuse struktuuriüksuste juhtidega läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks, kirjutab osakonna liikmete nimel alla dokumentidele ning jälgib vastastikuste kohustuste täitmist;
31.3. kogub ja analüüsib teavet töö- ja palgatingimuste kohta;
31.4. esindab osakonda kuuluvaid ÜHINGU liikmeid kollektiivsetes töösuhetes struktuuriüksuse tasandil, vahendab informeerimisel ja konsulteerimisel erinevaid osapooli;
31.5. esindab osakonna liiget tema soovil, samuti mitteliiget volikirja alusel, töö- või teenistusalastes vaidlustes tööandjaga;
31.6. juhib osakonna finantsmajanduslikku tegevust;4
31.7. esitab ÜHINGule osakonna raamatupidamisdokumendid vastavalt ÜHINGu juhatuse poolt kehtestatud korrale;
31.8. kutsub kokku osakonna üldkoosoleku, valmistab ette seal arutatavate küsimuste materjalid;
31.9. teeb koostööd töökeskkonna volinikuga.
32. Osakonna usaldusisikute kogu on kohustatud vähemalt 14 päeva enne oma volituste tähtaja möödumist kokku kutsuma osakonna üldkoosoleku. Üldkoosoleku kokkukutsumisel rakendatakse mittetulundusühingute seaduses kehtestatud mittetulundusühingu üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
33. Osakonna usaldusisikute kogu volitused kestavad uue usaldusisikute kogu valimiseni.
34. ÜHINGU kui terviku tööd juhib 3 aastaks valitud juhatus, lähtudes põhikirjast, ja Esindajate üldkoosoleku ning volikogu otsustest.
35. Juhatus, mille liikmete miinimumarvuks on 5 (viis) ja maksimumarvuks 9 (üheksa), on ÜHINGU juht- ja esindusorgan.
36. ÜHINGU juhatuse igal liikmel on õigus esindada ÜHINGUT kõikides õigustoimingutes.
37. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui kord kolme kuu jooksul. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb vähemalt 50% juhatuse liikmetest.
38. ÜHINGU juhatuse kutsub kokku juhatuse esimees või vähemalt 1/3 juhatuse liikmetest.
39. Juhatuse koosoleku toimumise ajast teatatakse juhatuse liikmetele vähemalt 7 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.
40. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks juhatuse esimehe, tema äraolekul koosoleku juhataja hääl.
41. Juhatuse tööd korraldab esimees.
42. ÜHINGU juhatus:
42.1. esindab või volitab esindama ÜHINGUT riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, muudes organisatsioonides ning kohtus;
42.2. kutsub kokku Esindajate üldkoosoleku ning volikogu koosoleku, valmistab ette nendel arutatavate küsimuste materjalid ning kindlustab vastu võetud otsuste täitmise;
42.3. käsutab ja kasutab ÜHINGU vara ja vahendeid, tagab tegevuseks materiaalse baasi ja koostab ÜHINGU iga-aastase eelarve ja majandusaasta aruande;
42.4. annab oma tegevusest aru volikogule;
42.5. otsustab osakonna asutamise ja lõpetamise;
42.6. peab kollektiivläbirääkimisi ja sõlmib lepinguid, organiseerib ja kontrollib lepingute täitmist;
42.7. peab ühendust teiste ametiühingutega ja muude koostööpartneritega kodu- ja välismaal;
42.8. täidab organisatsioonilisi ülesandeid, mis on vajalikud osakondade ja nende liikmete õiguste ja huvide realiseerimiseks;
42.9. vastavalt võimalustele moodustab oma liikmete abistamiseks fonde ja kassasid;5
42.10. kutsub vähemalt 7 päeva enne juhatuse volituste lõppemist kokku Esindajate üldkoosoleku. Juhul, kui Esindajate Üldkoosolek mingil põhjusel ei ole õigeaegselt valinud uut juhatust, pikenevad juhatuse liikmete volitused uue juhatuse valimiseni.
42.11. lahendab kõiki ülesandeid, mis ei kuulu Esindajate üldkoosoleku või volikogu ainupädevusse.
43. ÜHINGU juhatuse esimees:
43.1. korraldab ja koordineerib juhatuse liikmete tööd;
43.2. juhib ÜHINGU palgalise personali tööd, sõlmib töölepinguid, kinnitab töötajate tööülesanded.
44. ÜHINGU kõrgeimaks organiks on Esindajate üldkoosolek. Esindajate üldkoosolekule delegeeritakse 1 liige igast osakonnast ja vastavalt osakonna liikmete arvule täiendavalt osakonna iga 20 liikme kohta 1 esindaja.
45. ÜHINGU Esindajate üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord 3 aasta jooksul.
46. Esindajaid teavitatakse koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.
47. ÜHINGU Esindajate üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb vähemalt 50% valitud esindajatest. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega; häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks koosoleku juhataja hääl.
48. ÜHINGU põhikirja muutmiseks on vajalik vähemalt 2/3 Esindajate üldkoosolekul osalejate häältest.
49. Erakorraline ÜHINGU Esindajate üldkoosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmetest või revisjonikomisjon.
50. ÜHINGU Esindajate üldkoosolek:
50.1. võtab vastu Ühingu põhikirja ning muudab seda vajadusel;
50.2. valib ÜHINGU liikmete hulgast juhatuse, juhatuse esimehe ja revisjonikomisjoni 3- aastase volituste tähtajaga;
50.3. otsustab ÜHINGU ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise või lõpetamise;
50.4. lõpetab ÜHINGU tegevuse, moodustab likvideerimiskomisjoni ja määrab kindlaks vara ja vahendite kasutamise korra;
50.5. annab hinnangu juhatuse ja volikogu tegevusele ja revisjonikontrolli tulemustele Esindajate üldkoosoleku vahelisel perioodil;
50.6. otsustab ÜHINGU liitumise ametiühingute liidu või keskliiduga.
51. Üldkoosolekute vahelisel perioodil juhib ÜHINGU tegevust volikogu, mille liikmed on valitud osakondade poolt 3-aastaks.
52. ÜHINGU volikogusse kuulub 1 volinik igast ÜHINGU osakonnast ning vastavalt osakonda kuuluvate liikmete arvule täiendavalt osakonna iga 50 liikme kohta 1 volinik.
53. Voliniku ÜHINGUST lahkumisel on osakonna liikmetel õigus esitada volikogu liikmeks osakonna üldkoosoleku poolt valitud uus volinik.
54. Osakonda kuuluvate liikmete arvu vähenemisel või suurenemisel volikogu liikmete arv ei muutu. Uue osakonna asutamisel täieneb volikogu koosseis vastava arvu volinike võrra. Osakonna lõpetamisel väheneb volikogu koosseis vastava arvu volinike võrra.
55. Punktides 54 ja 55 nimetatud volinike volitused lõpevad samaaegselt teiste volikogu liikmete volitustega.
56. Volikogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes kirjutab alla volikogu otsustele.
57. Volikogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui kord aastas.
58. Volikogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 50 % volikogu liikmeid. Volikogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
59. ÜHINGU volikogu:
59.1. kinnitab aastaeelarve ja vajadusel muudab osakondade ÜHINGU osamaksu suurust;
59.2. kinnitab ÜHINGU majandusaasta aruande;
59.3. määrab kindlaks ÜHINGU palgalise personali töötasud;
59.4. kuulab juhatuse aruandeid ja nõuab vajadusel juhatuselt aruandeid tema tegevuse kohta;
59.5. kinnitab revidendi ÜHINGUST lahkumise korral asendusrevidendi;
59.6. kuulab revidendi aruannet.
60. ÜHINGU revident on sõltumatu kontrollorgan, kes valitakse ÜHINGU Esindajate üldkoosoleku poolt 3 aastaks. Revident ei tohi olla ÜHINGU juhatuse liige ega raamatupidaja.
61. Revidendil on õigus osa võtta ÜHINGU volikogu ja juhatuse koosolekutest.
62. Revident kontrollib kord aastas ÜHINGU finantsmajanduslikku asjaajamist ning ÜHINGU tegevuse vastavust põhikirjale.
63. Revideerimise tulemused koos ettepanekutega edaspidiseks tegevuseks teeb revident teatavaks ÜHINGU Esindajate üldkoosolekule, üldkoosolekute vahelisel perioodil volikogule.
64. Revident võib teostada revideerimist ka muul ajal ÜHINGU juhatuse otsusel või juhul, kui seda nõuab vähemalt 3 volikogu liiget.
VI. Varalised ja rahalised vahendid
65. ÜHINGU vara moodustub:
66.1 liikmemaksudest;
66.2 füüsiliste ja juriidiliste isikute eraldistest ja annetustest;
66.3 tulust, mida saadakse põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate ürituste korraldamisest ja muudest võimalikest tuludest;
66.4 riiklike või rahvusvaheliste rahastamisprojektide raames eraldatavatest summadest;
66.5 ÜHINGU vara hoiustamisel saadavatest intressidest ning soetatud kinnisvarast ja väärtpaberitest.
66. Sihtotstarbeliste annetuste või eraldiste korral kasutatakse neid vahendeid vastavalt annetaja või eraldaja soovile.
67. ÜHINGU omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning mille omandamine või omamine ei ole vastuolus seadustega.
68. ÜHINGU vara käsutavad ja kasutavad ÜHING ja osakonnad vastavalt põhikirjale, Esindajate üldkoosoleku, volikogu ja juhatuse otsustele ja vastavuses oma pädevusega.
69. ÜHINGU liikmel ei ole õigust ÜHINGU varale. ÜHING ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ÜHINGU varaliste kohustuste eest.
VII. ÜHINGU ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine
70. ÜHINGU ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine toimub ÜHINGU Esindajate üldkoosoleku otsuse alusel, mis on vastu võetud vähemalt 2/3 häälteenamusega.
71. ÜHINGU ühinemise või jagunemise otsuses nimetatakse tema õigusjärglane, kellele lähevad üle ÜHINGU õigused, kohustused ning vara ja vahendid.
72. ÜHINGU tegevuse lõpetamise otsuse tegemisel moodustab Esindajate üldkoosolek likvideerimiskomisjoni, kes lahendab ÜHINGU tegevuse lõpetamisega seotud majanduslikud ja õiguslikud küsimused.
73. ÜHINGU tegevus loetakse lõppenuks peale likvideerimiskomisjoni lõppakti kinnitamist Esindajate üldkoosoleku või selle poolt volitatud juhatuse poolt.
74. ÜHINGU tegevuse lõpetamisel järele jäänud vahendid jagatakse Esindajate üldkoosoleku otsuse alusel teistele organisatsioonidele või sihtotstarbeliselt.
