Politseiteenistujate ametiühing keskendub sel aastal aktiivselt liikmete hulga suurendamisele, et saavutada tugevam mõju riigieelarveläbirääkimistel ning aidata kaasa eesliini palgatõusule.
PPA peadirektor Egert Belitševi sõnul on ametiühing juhtkonnale oluline partner. “Aktiivne ja nõudlik töötajate esinduskogu teeb organisatsiooni tugevamaks. Juba praegu on ametiühingute esindaja juhtkonna nõupidamiste juures, kuid see roll saaks olla veel suurem. Kui praegu on PPAs kolm ametiühingut, siis pikemas vaates võiks need seljad kokku panna ja moodustada ühe iseseisvate osakondadega töötajate esinduse. See jätaks praegustele ühingutele neile olulise vabaduse ja samas annaks kõigile kolmele jõudu juurde,“ ütles Egert.
PPA kõige suurema, Politseiteenistujate ametiühingu juhatuse esimees Helen Kommussare sõnul ootab ühing oma ridadesse kolleege kõigi PPA töötajate seast. “Tänavu on meie peamine eesmärk tuua liikmeskonda juurde uusi inimesi ning tugevdada ühingu tegevust. Selleks saime siseministeeriumi abiga ca 10 kuuks ka eraldi vahendid ning aprillist alustab ühingu ridades selle ülesandega tööd Marko Feld. Tahame jõuda vähemalt poole tuhande liikmeni, et meie hääl PPA töötajate esindusorganina oleks mõjusam. Samuti saame 500 liikme puhul ühe püsiva ametikoha ühingu tegevust eest vedama,“ kirjeldas ta ühingu sihte.
Heleni sõnul on inimeste lisandumine just praegu tähtis. “Ametiühing teeb aktiivselt kohtumisi politsei palga ja eelarve teemal. Toetame PPA pingutusi eesliini palga sidumiseks Eesti keskmisega. Saame teha neid arutelusid ka näiteks SIM haldusala väliste osapoolte sh ministritega, kellega PPA juhtkond ise sellisel moel kohtuda ei saa, näiteks oleme palgaküsimusi arutanud peaministri, kaitseministri ja erakondade esindajatega. Samuti saame ise avalikus debatis välja tuua probleeme ja palgaga seotud mõjusid. Siseminister on meile ka kinnitanud, et tugev ametiühing on riigieelarve läbirääkimistel oluline jõuõlg, millega soovitud eesmärkidele kaasa aidata.“
Aprillist ühingu juures tegevust alustav Marko Feld on veidi üle poole aasta PPAst eemal olnud ja töötas viimati Pärnus patrullpolitseinikuna. “Ma ise näen ametiühingu rolli ning olulisust igapäevases tööelus väga selgelt. Ja minu ülesanne saab olema nende võimaluste tutvustamine ja ametiühingu inimestele lähemale toomine. “Ühinguga ootame liituma mitte ainult politseinikke, vaid tõesti kõigi PPA tööliinide inimesi. Kõiki, kes soovivad olla osa muutustest, mida ise algatada. Ei loe ka see, kui kaua oled PPAs töötanud. Võid olla värske PPA töötaja või ka juba pensionile mineku eas, sest ametiühingu liikmeks jääd ka pensionil olles ning selle kaudu tahame säilitada inimeste kontakti nii organisatsiooni kui ka kolleegidega,“ rääkis ta.
Praegu on Politseiteenistujate ametiühingus 430 liiget, Viimase aastaga on liikmete arv kasvanud. “Nii koroonakriis kui ka Ukraina sõda andsid meie tegevustele oma mõju, kuid viimasel aastal oleme jälle hoo üles võtnud. Meie peamine ülesanne ja missioon on pakkuda ühingu liikmetele kindlust. See tähendab nii nõustamist, õigusabi kui ka emotsionaalset tuge olukordades, kus inimene tunneb, et talle on tehtud töö juures liiga või on läinud PPAga suusad risti. Samuti oleme personalibürooga arutanud töökiusu lahendamise ja ennetamise teemat ning meil on ühingus selle jaoks eraldi rakuke,“ rääkis Helen.
Heleni sõnul on see kindlustunne ka peamine põhjus, miks ühinguga liitutakse. “Kuigi PPA pakub ka organisatsioonina inimestele erinevaid toetusviise ja vaimse tervise teenuseid, siis ametiühing on lisakindlustus, mida väga hinnatakse. Meil on igas regioonis usaldusisikud, kellega saab murede korral nõu pidada ja siis koos otsustada, milliste sammudega selle mure lahendamiseks edasi liigutakse. Samuti on prefektuuride osakonnad ise teinud näiteks soodustusi ühingu liikmetele, annetusi raskustesse sattunud kolleegidele või ka laste jõulupakke. Kõige suurema mõjuga kogu PPA jaoks on aga ilmselt kollektiivleping, millest saavad kasu kõik töötajad, mitte ainult ühingu liikmed. Selles kokku lepitud lisapuhkepäevad ja võimalus traumasündmuse lahendamise järel aeg maha võtta rakendub kõigile mitte ainult ametiühingu liikmetele.
“Kõigi nende tegevuste korraldamine on praegu inimeste õlul, kes on selle rolli vabatahtlikult võtnud ja teevad seda põhitöö kõrvalt. Sellepärast on meile oluline ka 500 liikmega ühingule seaduses ette nähtud ametikoht. Lisaks nõuab nii õigusabi kui soodustuste ja tegevuste pakkumine raha, mis tuleb liikmemaksust. Ühingusse astudes annab inimene nõusoleku, et 1% tema palgast läheb ühingu eelarvesse. Selle summa eest katame ka suurematesse liitudesse kuulumise, mille kaudu omakorda saame oma positsiooni tugevdada,“ kirjeldas Helen ühingu rahastamist.
Ametiühinguga liitumise soovi korral tasub pöörduda oma prefektuuri usaldusisiku poole. Tema oskab ka ühingu tegevustest vajadusel rohkem rääkida ning on esimene kontakt kõikvõimalike küsimuste korral. Samuti on siseveebis liitumisavalduse vorm, mis tuleb saata kas usaldusisikule või ühingu üldmeilile. Vaata SIIT.
Oluline teada:
